Investeerimine või hoiustamine – mis on inflatsiooni kasvades mõistlikum tegevus?

investing-saving-inflation

Lugemiseks kuluv aeg: 1.20 min.

Kui viimase paari aasta vältel on eurotsooni inflatsioonist olnud pigem madalal tasemel, siis suuremahuline rahatrükk ning kasvavate riiklike kulutuste katteks kehtestatavad uued maksud on nüüd inflatsioonile hoo sisse lükanud. Vähem kui 12 kuuga on eurotsooni inflatsioon kerkinud Euroopa Keskpanga poolt ülempiiriks seatud 2% piirimaile.

Millist mõju omab inflatsiooni järsk kasv hoiustele?

Kiire liikumine inflatsioonilisse keskkonda annab oma raha pangas hoiustavatele inimestele tugeva hoobi. Kuigi Euroopa Keskpanga poolt hoiti baasintressimäärasid madalana ning pangad sisuliselt lõpetasid hoiustele intresside maksmise, siis inflatsiooni senine puudumine ei ohustanud säästude ostujõudu ning hoiuste mahud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.
Järsult muutunud olukord on hoiustajad aga pannud märkimisväärse dilemma ette – Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika tõttu on hoiuste intressimäärad jätkuvalt nullilähedased, samas on järsult ligi 2%-ni (Eestis lausa 3%-ni) kerkinud inflatsioon muutunud reaalseks ohuks kogutud säästude väärtusele.

Näiteks sakslased hoiavad pankades enam kui 5 triljoni euro väärtuses sääste ning tänane 2% suurune inflatsioon vähendab nende väärtust enam kui 100 miljardi euro võrra aastas. Eesti hoiustajate olukord ei ole parem – eraisikute poolt pankadesse paigutatud ca 7 miljardit eurot teenib läbi ostujõu kaotuse oma omanikele enam kui 200 miljonit eurot kahjumit aastas.

Investeerimine on olulisem kui kunagi varem

Eurotsooni kõrge tööpuuduse ning stagneerunud palgakasvu valguses ei ole baasintressimäärade kiiret tõusu lähitulevikus mõtet oodata ning seetõttu peaks säästude ostujõu säilitamisest hoolivad inimesed oma raha kogumise ja investeerimise põhimõtted üle vaatama.
Aktsiad on ajalooliselt pakkunud inflatsiooni ületavat tootlust ning kuigi paarikümne aasta tagust 12% suurust pikaajalist keskmist aastatulusust on tänaseks korrigeeritud pigem 7-8% kanti, võiks aktsiatesse või aktsiaindeksfondidesse investeerimine olla üks võimalik strateegia oma portfelli loomisel.

Kinnisvarasse investeerimine on erinevate uuringute kohaselt üks eelistatuimatest strateegiatest tänu oma lihtsusele, püsivusele ja inflatsioonikindlusele. Kui varasemalt oli kinnisvarainvesteeringute tegemise põhiliseks takistuseks piisavalt suure koguse vaba raha olemasolu, siis kaasaegsete kinnisvara ühisrahastusplatvormide (nt Crowdestate.eu) kaasabil on kinnisvarasse investeerimine koos professionaalsete kinnisvaraettevõtjatega lihtne ning taskukohane. Erinevate hinnangute kohaselt võiks kinnisvarasse investeerida umbes 40% oma investeerimisportfelli mahust. Sõltuvalt investeeringute kapitali tüübist ning investeeringute riskiastmest võib kinnisvarainvesteringute tulusus jääda 10-20% vahele aastas.

Tagamata laenudesse ja faktooringnõuetesse investeerimine on kolmas huvitav valdkond, kus teenusepakkujaid on palju ning ärimahud suured. Kui faktooringnõuetesse tehtud investeeringute pikkus võib olla vaid mõned kuud ning tulusus alla 10% aastas, siis “inimeselt inimesele” antud tagamata laenude pikkuseks võib olla kuni 5 aastat ning tulusus enne laenukahjumeid vahemikus 10-12% aastas.
Mõistlik investeerimine võimaldab vähendada inflatsiooni kasvamisest tingitud raha väärtuse kahanemist.

Hooli oma rahast, alusta investeerimist juba täna!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.