Ühisrahastusplatvormid – mida teenust valides silmas pidada?

crowdfunding-platforms

Ühisrahastusplatvormid – mida teenust valides silmas pidada?

Ühisrahastus on niivõrd populaarne, et ülemaailmselt suunati 2015. aastal ühisrahastusse 34 miljardit dollarit. Kasvavate mahtude tulemusel asutatakse järjest uusi ühisrahastust võimaldavaid platvorme ja kuna igaüks neist soovib eristuda, siis võib nende seas orienteerumine osutuda investori jaoks üsna keerukaks. Alljärgnevalt saad lugeda, kuidas ühisrahastusplatvormid üksteisest erinevad ning mida investor võiks jälgida enne platvormi kaudu investeerimist.

Suuremad rahvusvahelised ühisrahastusplatvormid

Teenusepakkujad võib tinglikult jagada kaheks – heategevuslikeks platvormideks ja investeerimisega seotud platvormiseks. Täpsemaks minnes on mõistlik platvorme liigitada tegevusala järgi:

  • Mitmetel platvormidel on “investeeringu” eest võimalik saada mingi hüve, näiteks arendatav innovaatiline toode, endale eelisjärjekorras. Selle rühma üks tuntumaid esindajaid on näiteks Kickstarter;
  • Omakapitalil põhinevate ühisrahastusprojektide puhul on investoritel võimalik soetada osalus ettevõttes, saades seeläbi osa ettevõtte arengust ja potentsiaalsest kasumist. Samas võivad investeeringu pikkus ja tootlus olla üsna etteaimamatud. Omakapitali investeerimist võimaldavad näiteks Crowdcube ja Seedrs;
  • Üsna levinud on ühisrahastusplatvormid, mis väljastavad lühi- või pikaajalisi laene. Siinkohal tasub tähele panna, et ühisrahastada nii ettevõtetele kui eraisikutele väga erinevatel eesmärkidel ning erinevalt tagatud laene. Seetõttu peaks iga investor enne investeerimisotsuse teostamist hindama projekti, laenusaajat ja investeeringuga kaasneda võivat riski. Eraisikute laenudega (P2P ehk inimeselt inimesele laenudega) tegelevad näiteks Zopa ja Lending Club, ettevõtted saavad laenude/projektide rahastamiseks kasutada näiteks Investly või Crowdestate ühisrahastuse platvorme;
  • Head teha soovivad inimesed võivad oma raha annetada heategevusele keskendunud ühisrahastuse platvormide kaudu. Platvorme on palju ja annetada võib näiteks kaaskodaniku tervishoiu, juriidiliste või haridusega seotud kulude katteks, markantsema näitena võib välja tuua ka projekti, kus inimene kogus raha kartulisalati koostisainete ostmiseks.

Hea ülevaate ühisrahastusega seotud info kohta saab uudisteportaalist Lending Times. Seal saab tutvuda ka erinevate platvormide poolt väljastatud laenude mahtudega.

Mille järgi endale sobivad ühisrahastusplatvormid valida?

Valikuvõimalusi on palju ning maailma digitaliseerudes ei takista investeerimist enam ka riigipiirid. Kuidas aga leida need õiged ühisrahastusplatvormid, millede kaudu julgeks oma raha investeerida? Alljärgnevalt toome välja mõned olulisemad näitajad, millele võiks enne investeeringu teostamist tähelepanu pöörata:

  • Teosta platvormile taustakontroll ning uuri, kui kaua on platvorm tegutsenud, milliseid ja kui põhjalikke andmeid nad rahastatava projekti kohta avaldavad, tutvu põhjalikult investeerimislepingu tekstiga ja uuri platvormi meeskonna usaldusväärsust. Aimu platvormi usaldusväärsuse kohta annab ka rahastatud ja lõppenud projektide suhe ehk kui paljudest projektidest on investoritele edukalt tagasimaksed teostatud;
  • Kuidas ühisrahastusplatvormid oma projektidele taustakontrolli teevad ja millised on nende vastutuse piirid?
  • Ole kursis vastava turuga – kuidas on teistel platvormidel sarnaste projektidega läinud?
  • Hinda riskide ja saadava tulu tasakaalu. Kõrgema riskiga projektide puhul tuleks oodata kõrgemat tootlust ning madalate riskide puhul tuleb leppida väiksema tootlusega.
  • Hinda finantsmudeli realistlikkust – kas antud projekti äriplaan ja finantsprojektsioonid tunduvad tõepärased?
  • Kontrolli projekti sponsorit – kellele usaldad oma raha, milline on tema taust ja kogemused selles valdkonnas?
  • Kas ja kuidas on ühisrahastus seadustega reguleeritud? Kui osades riikides kuuluvad ühisrahastusplatvormid finantsjärelvalve alla, siis paljudes teistes jurisdiktsioonides ei ole ühisrahastuse valdkonna tegevus reguleeritud. Eestis on mõned ühisrahastusteenused (eelkõige eraisikutele suunatud laenuteenused) Finantsinspektsiooni järelvalve all, kuid valdavalt on ühisrahastus veel reguleerimata. Eesti juhtivad ühisrahastuse platvormid on alates 2016. aastast liitunud FinanceEstonia poolt välja töötatud Ühisrahastuse Hea Tavaga, mis omamoodi usaldusmärgisena kinnitab, et teatud olulised tingimused platvormi usaldusväärsuse tagamiseks on täidetud.

Tasakaalukus ja hajutamine peaks kuuluma iga investori sõnavarasse

On arusaadav, et ulmelist tootlust pakkuva projekti puhul võivad silme ette kerkivad euromärgid igasuguse riskitunnetuse varjutada, kuid emotsioonide ajel ei tasu kunagi investeerida. Kvaliteetse investeerimisportfelli loomiseks investeeri mitmetesse erinevat tüüpi projektidesse ning analüüsi iga projekti enne investeerimisotsuse teostamist.

Kui sul on ühisrahastuse valdkonna kohta täiendavaid küsimusi, võta kindlasti ühendust Crowdestate’i meeskonnaga ja tutvu meie korduma kippuvate küsimustega.

Kuidas alustada investeerimist ühisrahastuses?

how-to-start-investing

Tihtipeale võtavad meiega ühendust inimesed, kes uurivad, kuidas alustada investeerimist ühisrahastuses. Siinkohal toomegi teieni mõned üldisemad soovitused-näpunäited.

Esimese asjana, enne ühisrahastuses investeerima hakkamist peaks investor selgelt paika panema oma ootused ühisrahastusele ning välja uurima potentsiaalsed ohukohad. Ühisrahastus pakub väga mitmekülgset valikut, kusjuures portfelli saab ehitada nii kapitalikasvu kui pidevat rahavoogu silmas pidades. Levinuim strateegia on kapitalikasvu investeeringud kombineerida rahavooinvesteeringutega, tasakaalustades nii portfelli riske ning teenides kõrgemat tootlust.

Likviidsus, risk ja tootlus

Üldise majandusloogika kohaselt võiksime eeldada, et väga kiiresti rahaks tehtavad (ehk likviidsed) investeeringud on madalama tootlusootusega ning nõrga likviidsusega investeeringud on tulenevalt madalast likviidsusest riskantsemad (pikaajalised), kuid pakuvad kompensatsiooniks kõrgemat tootlust.

Kuivõrd ühisrahastus on alles arenemisjärgus, siis teinekord leidub pealt näha vastandlikke olukordi, kus väga kõrge likviidsusega investeeringu eest tasutakse samaväärselt või rohkem kui pikaajalise ja vähemlikviidsema investeeringu eest. Näiteks võime tuua kiirlaenudesse investeerimist võimaldavaid portaale, kes garanteerivad kuni X% aastase tootlusmäära.

Crowdestate kõige madalama intressiga objekt pakkus kinnisvara tagatisel 10% intressi ning tagamata projektide puhul on olnud võimalik investeerida ka 20%+ objektidesse.

Investeerimisel tuleb kaalukaussidele asetada ühelt poolt tootlusootus ja teiselt poolt hinnata võetavat riskimäära. Ahvatleva tootluse taga võib olla suur risk. Näiteks kiirlaenudesse investeerimisel muutus seadusandlus ning sadadesse protsentidesse ulatuvad kiirlaenu intressid keelati. Lubatud tootlus või garantii kehtib enamasti eeldusel, et laenu väljastaja suudab riske hinnata ja korrektselt hallata.

Kinnisvara tagatiseks seadmise korral on raske näha suuri, üleöö realiseeruvaid muudatusi või riske, mistõttu investeering kinnisvaraprojekti kannab endas tõenäoliselt madalamat riski.

Alusta distsiplineeritult ja metoodiliselt

Kuidas alustada investeerimist ühisrahastuses küsimusele tuleks seega läheneda distsiplineeritult ja metoodiliselt. Esmalt hinda realistlikult kui suurt tootlust sooviksid ühisrahastuses teenida. Aktsiaturgude ajalooline keskmine jääb 10-12% juurde ning üldiselt võiks ühisrahastuse tootlusootus olla kas sama või grammikene kõrgem.

Määra ühisrahastuse investeeringute osakaal oma portfellis

Seejärel pane paika kui suure osakaalu moodustab ühisrahastus Sinu portfellist. Uuringud on näidanud, et ühisrahastus on aktsiatele ja võlakirjadele tasakaalustavaks elemendiks, mis aitab riski (portfelli volatiilsust) märkimisväärselt vähendada ilma tootluses väga palju järele andmata. Üldiselt ei tasu esialgu üle 20% portfellist ühisrahastusse paigutada, sest sektor on alles uus ning pidevalt tekib uusi portaale juurde, kelle kvaliteet on alles teadmata. Kui Sinu portfell on aga väiksem, siis on selge, et vajaliku hajutatuse saamine võtab aega.

Leia enda jaoks sobivaimad projektid

Järgmiseks analüüsi ennast: kas Sulle meeldib igakuine rahavoog või oled nõus pikaajalisema kapitalikasvu potentsiaaliga projekte portfelli võtma? Tõenäoliselt pakuvad kapitalikasvuga projektid kõrgemat tootlust, kuid eeldavad pikaajalisemat vaadet (3-10 aastat). Siit omakorda jõuame portfelli kestvuse juurde: kui Sinu eesmärgiks on pikaajaliselt investeerida, siis oleks mõistlik suurem osa ühisrahastuse portfellist panna pikaajalistesse projektidesse ning väiksem osa lühiajalistesse investeeringutesse. Lühiajalise raha abil on Sul võimalik hiljem rahastada järgmisi pikaajalisi projekte!

Loodame, et need mõtted aitavad Sul paika panna esimese kondikava kuidas alustada investeerimist ühisrahastuses!

Investeerimine või hoiustamine – mis on inflatsiooni kasvades mõistlikum tegevus?

investing-saving-inflation

Kui viimase paari aasta vältel on eurotsooni inflatsioonist olnud pigem madalal tasemel, siis suuremahuline rahatrükk ning kasvavate riiklike kulutuste katteks kehtestatavad uued maksud on nüüd inflatsioonile hoo sisse lükanud. Vähem kui 12 kuuga on eurotsooni inflatsioon kerkinud Euroopa Keskpanga poolt ülempiiriks seatud 2% piirimaile.

Millist mõju omab inflatsiooni järsk kasv hoiustele?

Kiire liikumine inflatsioonilisse keskkonda annab oma raha pangas hoiustavatele inimestele tugeva hoobi. Kuigi Euroopa Keskpanga poolt hoiti baasintressimäärasid madalana ning pangad sisuliselt lõpetasid hoiustele intresside maksmise, siis inflatsiooni senine puudumine ei ohustanud säästude ostujõudu ning hoiuste mahud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.
Järsult muutunud olukord on hoiustajad aga pannud märkimisväärse dilemma ette – Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika tõttu on hoiuste intressimäärad jätkuvalt nullilähedased, samas on järsult ligi 2%-ni (Eestis lausa 3%-ni) kerkinud inflatsioon muutunud reaalseks ohuks kogutud säästude väärtusele.

Näiteks sakslased hoiavad pankades enam kui 5 triljoni euro väärtuses sääste ning tänane 2% suurune inflatsioon vähendab nende väärtust enam kui 100 miljardi euro võrra aastas. Eesti hoiustajate olukord ei ole parem – eraisikute poolt pankadesse paigutatud ca 7 miljardit eurot teenib läbi ostujõu kaotuse oma omanikele enam kui 200 miljonit eurot kahjumit aastas.

Investeerimine on olulisem kui kunagi varem

Eurotsooni kõrge tööpuuduse ning stagneerunud palgakasvu valguses ei ole baasintressimäärade kiiret tõusu lähitulevikus mõtet oodata ning seetõttu peaks säästude ostujõu säilitamisest hoolivad inimesed oma raha kogumise ja investeerimise põhimõtted üle vaatama.
Aktsiad on ajalooliselt pakkunud inflatsiooni ületavat tootlust ning kuigi paarikümne aasta tagust 12% suurust pikaajalist keskmist aastatulusust on tänaseks korrigeeritud pigem 7-8% kanti, võiks aktsiatesse või aktsiaindeksfondidesse investeerimine olla üks võimalik strateegia oma portfelli loomisel.

Kinnisvarasse investeerimine on erinevate uuringute kohaselt üks eelistatuimatest strateegiatest tänu oma lihtsusele, püsivusele ja inflatsioonikindlusele. Kui varasemalt oli kinnisvarainvesteeringute tegemise põhiliseks takistuseks piisavalt suure koguse vaba raha olemasolu, siis kaasaegsete kinnisvara ühisrahastusplatvormide (nt Crowdestate.eu) kaasabil on kinnisvarasse investeerimine koos professionaalsete kinnisvaraettevõtjatega lihtne ning taskukohane. Erinevate hinnangute kohaselt võiks kinnisvarasse investeerida umbes 40% oma investeerimisportfelli mahust. Sõltuvalt investeeringute kapitali tüübist ning investeeringute riskiastmest võib kinnisvarainvesteringute tulusus jääda 10-20% vahele aastas.

Tagamata laenudesse ja faktooringnõuetesse investeerimine on kolmas huvitav valdkond, kus teenusepakkujaid on palju ning ärimahud suured. Kui faktooringnõuetesse tehtud investeeringute pikkus võib olla vaid mõned kuud ning tulusus alla 10% aastas, siis “inimeselt inimesele” antud tagamata laenude pikkuseks võib olla kuni 5 aastat ning tulusus enne laenukahjumeid vahemikus 10-12% aastas.
Mõistlik investeerimine võimaldab vähendada inflatsiooni kasvamisest tingitud raha väärtuse kahanemist.

Hooli oma rahast, alusta investeerimist juba täna!

Investeerimine kinnisvarasse – 7 head põhjust, miks investeerida

Real estate investment

Investeerimine on nii Eestis kui ka kogu maailmas järjest trendikam tegevus, samas on valikuid nii palju, et algajal on üsna keeruline endale sobivaim viis leida. Üheks võimaluseks on investeerimine kinnisvarasse – üüri- või äripindadesse, sest kinnisvara väärtus on paljude muude investeerimisvõimaluste kõrval ajas pigem püsiv ja stabiilne. Lisaks ei mõjuta kinnisvara ka kiiresti mööduvad trendid – kui mõne tehnoloogilise lahenduse aeg võib paari aastaga ümber saada, on vajadus kvaliteetse elamis- või äripinna üldjuhul püsiv.

Kui senimaani tähendas investeerimine kinnisvarasse tavakodaniku jaoks oma kodu pangalaenuga soetamist, siis ühisrahastus on sellesse varaklassi investeerimise teinud võimalikuks põhimõtteliselt igaühele, kellel kasvõi 100 eurot võimalik iga kuu kõrvale panna. Alljärgnevalt toome välja mõned kinnisvarasse investeerimise eeliseid nii üürikinnisvara soetamise kui ka ühisrahastamise vaatevinklist.

1. Stabiilne tulu

Nagu eelnevalt mainitud, on üüripindadel turgu ka hetkedel, kus majandus tingimata ei kasva, sest katus peab inimestel pea kohal olema. Seega on õigesti valitud kinnisvaraga võimalik teenida stabiilset tulu.

2. Väärtuse kasv

Majanduse edenedes, elukalliduse tõustes või kinnisvaraturu muutumise korral on võimalik ka üürihindasid tõsta. Lisaks tõuseb ka pinna müügiväärtus, mis suurendab veelgi võimalust oma kinnisvarast kasu saada.

3. Inflatsioonikindlus

Erinevalt paljudest teistest valdkondadest on kinnisvara väärtuse muutus pikemaajaliselt inflatsiooniga võrreldav – inflatsiooni suurenedes tõuseb reeglina ka kinnisvara väärtus. Seetõttu on kinnisvarasse investeerimine pikemas perspektiivis äärmiselt mõttekas.

4. Käegakatsutavus

Majanduskasvu aeglustudes või majanduslanguse olukorras võib kinnisvara väärtus küll langeda, kuid olemas on kinnisvara teil ikka. Inimesed oskavad hinnata reaalset ja käega katsutavat väärtust, millest nad kerge vaevaga aru saavad. Seetõttu mõtleb täna üha enam inimesi kinnisvarasse investeerimisele kui esimesele sammule investeerimisega alustamisel.

5. Väärtuse vähene kõikumine

Erinevalt näiteks aktsiatest ei kõigu kinnisvara väärtus lühiajalistel perioodidel seinast seina. Aastate perspektiivis on loomulikult ka siin kõikumisi, kuid välistatud on suured üleöö kaotused. Ja potentsiaalse üürnikest tekkida võiva rahalise kahju viib miinimumini hästi valitud kindlustus.

6. Hinna paindlikkus

Kinnisvarasse investeerimine on ilmselt üks väheseid valdkondi, kus on võimalik tingida. Aktsiaturul tehinguid tehes ostetakse väärtpaberid selle hetke hinnaga, kuid kinnisvara hind ei pruugi olla kivisse raiutud. Seega on enda kinnisvaraportfelli täiendama asudes võimalik hinna osas läbi rääkida. Seejärel soetatud omandi korda tegemine võib samas olla efektiivne viis kinnisvara väärtust märgatavalt tõsta.

7. Investeerimine kinnisvarasse on lihtne

Kui kinnisvara soetamisega kaasneb üldjuhul üsna suur ostukulu, siis ühisrahastus on siinkohal loomas arvestatavat alternatiivi. Investeerimine kinnisvarasse on ühisrahastuse puhul küll natuke teistsugune, sest viib turul kokku arendusprojekti läbi viiva firma potentsiaalsete investoritega. Investoritele tekib seeläbi võimalus investeerida näiteks korterelamu ehitusse lühiajaliselt, kuid teenida arvestatavat tootlust hetkel, kui arendaja on valminud korterid realiseerinud. Erinevate tehingute puhul on summad küll erinevad, kuid reeglina piisab ühisrahastusega finantseeritavate projektide korral vägagi mõistlikust ja rahakotile väga suurt mõju mitte avaldavast summast.

Investeerimine kinnisvarasse ühisrahastuse abil võimaldab igaühel kätt proovida nõudmata spetsiifilisi teadmisi, või suuri summasid.

Mis on ühisrahastus ja kellele see mõeldud on?

crowdfunding

Mõistet ühisrahastus lahti seletada ei ole tegelikult keeruline, sest suure osa selle sisust ütleb ära juba nimi ise – ühisrahastus on viis projektide finantseerimiseks (rahastamiseks), mida iseloomustab see, et selleks vajaminev summa kogutakse enamasti suure hulga asjast huvitatud isikute abiga. Sel viisil on igaühel võimalik panustada vastavalt oma võimalustele, samas osaledes ühises, suuremas projektis.

Olgugi, et ühisrahastus oma erinevates vormides on juba kaua eksisteerinud, on ühisrahastus kaasaegses mõttes siiski päevakorda tulnud viimase kümnekonna aastaga. Projektide ühiselt rahastamine on selle ajaga teinud läbi märkimisväärse tõusu ning ei näita jätkuvalt märke langusest.

Muuhulgas on nii rahastusega kogutavate summade kui projektide tulususe osas silmatorkavalt edukad just ühisrahastusega finantseeritavad kinnisavaraprojektid.

Ühisrahastuse valdkonnad

Kui algselt koguti ühisrahastusega peamiselt vahendeid erinevate kultuuriga seotud projektide tarbeks, siis nüüdseks on ühiselt rahastatavate valdkondade valik palju laiem. Olulisimate ühiselt rahastatavate projektide valdkonnad on:

  • kultuur (heliteosed, ürituste korraldamine, videomängud);
  • tehnoloogia (uued innovaatilised tooted, leiutised, seadmed);
  • laenud (lühi- ja pikaajalised laenud, tarbimislaenud, laenud ettevõtetele);
  • kinnisvara (uute hoonete ehitamine, erinevad arendused, osaluste omandamised).

Kui neist sihtgruppidest esimesed on selles vallas juba igapäevased ja väga harjumuspärased nähtused, siis kinnisvaraga seotud projektide ühisrahastus on kindlasti hetke kuumim teema.

Sageli on investeeritavad projektid ülimalt menukad, mis tõestab seda, et inimeste huvi selles sektoris veel raugema ei hakka. Erinevad ühisrahastusega tegelevad platvormid on seega tabanud ära turul täitmata olnud niši ja potentsiaalsete investeerijate arv võib veel kordades kasvada.

Kellele on ühisrahastus mõeldud?

Ühisrahastus on mõeldud neile investeerimisest huvitatutele, kel on soov osaleda millegi uue valmimises. Sel viisil projektides osalemise teeb mugavaks ka tõik, et valdavalt sooritatakse kõik selliste projektidega seotud toimingud internetis vastava kergesti kasutatava platvormi kaudu.

Ettevõtetele pakub see aga alternatiivi pangast laenu taotlemisele, millega kaasnevad enamasti karmid tingimused ning pikk ja keeruline protsess. Ent seevastu on ühisrahastus kapitali kaasamiseks oluliselt mugavam viis – selline hulgalt inimestelt investeeringuks raha laenamine on hästi ettevalmistatud projekti korral kiire ja tõhus lahendus.

Nii võib öelda, et ühisrahastusest on kasu projekti kõigile osapooltele. Ühest küljest võimaldab see ettevõtetel kiiremalt ja mugavamalt vajaminevat raha kaasata ning teisalt avaneb sellega meist igaühele võimalus investeerimisega kätt proovida ja omi vabu vahendeid mõne uue projekti elluviimisse paigutada.

Kutsume Teid julgelt avastama investeerimise erinevaid võimalusi, et saaksite ise veenduda ühisrahastuse kasulikkuses.

Projektide uudiseid nüüd otse kodulehel ja nähtavad kõikidele kasutajatele

crowdestate-investment-opportunity

Crowdestate on edastanud projektidesse investeerinud isikutele projekti edenemise kohta olulisemat infot kord kvartalis. Kui tänaseni oleme aruandeid edastanud vaid konkreetse projekti investoritele e-kirja teel, siis värske kodulehe uuenduse tulemusel on ülevaated nüüd nähtavad kõikidele kasutajatele.

Seega, juba täna võid Sa minna meie kodulehele, leida sealt endale huvipakkuva projekti ning lugeda, mis viimaste kuude jooksul projekti raames toimunud on. Aruanded leiad kõikide kuni 2016 aasta lõpuni rahastatud projektide kohta.

Investeerimisvõimaluse ülevaate leidmiseks:

  • Liigu crowdestate.eu kodulehele;
  • Logi sisse oma kasutajakontole või kasuta lehte külastajana;
  • Vali “Investeeri” menüüst sobiv valik, näiteks “Kõik investeerimisvõimalused” toob nähtavaks kõik projektid;
  • Vali huvipakkuv projekt ja vajuta selle peale;
  • Avanevas vaates leiadki rubriigi “Uudised”.

Head lugemist!

Crowdestate avaldas oma 2016 majandusaasta tulemused

Crowdestate avaldas täna oma 2016 majandusaasta tulemused ning esitas Äriregistrile aastaaruande.

2016. aasta jooksul kasvas Crowdestate’iga liitunud investorite arv aasta alguse 5400-lt 12 370-ni ehk 2,3 korda.

2016. aastal pakkus Crowdestate oma liikmetele kokku 18 hoolikalt valitud investeerimisvõimalust, mis kõik ka edukalt rahastati. Sellega jõudis Crowdestate’i kaudu rahastatud investeerimisvõimaluste koguarv kolmekümneni.

2016. aasta jooksul kaasati Crowdestate’i vahendusel kokku 9 260 800 euro suuruses summas kapitali, mille tulemusel jõudis Crowdestate’i kaudu kaasatud kapitali kogumaht 12 880 760 euroni.

Kui 2015. aastal lõppesid esimesed kaks Crowdestate’i kaudu tehtud investeerimisprojekti (Kesk tee 17 ja Raua 25), siis 2016. aastal jõudis plaanipärase lõpuni veel 9 investeeringut, millest tehti investoritele väljamakseid kokku 2 367 521 euro suuruses summas, sealhulgas 393 221 euro suuruses summas intresse. Lõppenud projektidest on Crowdestate’i investoritele tehtud väljamakseid kokku 3 761 197 euro suuruses summas, seahulgas 706 897 euro suuruses summas intresse.

2016. aastal rahastas Crowdestate esimese välismaise (Riia, Läti Vabariik) kinnisvara arendusprojekti. Samuti alustas Crowdestate ettevõtete rahastamisega seotud projektide pakkumist, aidates Eesti kasvuettevõtete kaasata konkreetsete projektide ellu viimiseks vajalikku kapitali.

Ainsa Eesti ühisrahastusplatvormina pakub Crowdestate oma investoritele läbipistvat ning tulumaksuseadusega kooskõlas olevat maksude arveldamise teenust, kus eraisikutest investoritelt peetakse tulumaks kinni ning deklareeritakse tulu välja maksva ettevõtte poolt.

Aastaaruanne on alla laaditav siit.

Crowdestate 11. edukas väljumine – Toompuiestee 13

toompuiestee-pilt

2015. aasta algul rahastasid Crowdestate’i investorid arendusprojekti, mille raames Endover KVB soovis rekonstrueerida Toompuiestee 13 kinnistul asuvad, eelmise sajandi vahetusel valminud miljööväärtuslikud hooned. Projekti ehitustegevuse ettevalmistustega oli küll alustatud juba 2014. aasta lõpus, kuid arendaja soovis vabastada projekti paigutatud omakapitali ning see sai võimalikuks tänu Crowdestate’i investoritele.

Projekti rahastusmaht oli 250 000 eurot, perioodiga 24 kuud ning fikseeritud oodatud netotulususega 12,26% aastas.

Hea asukoht, professionaalne meeskond ja ostjate huvi korterite vastu võimaldas korterid realiseerida esialgselt planeeritust kiiremini. Nii jõudis Toompuiestee 13 projekt edukalt ennetähtaegse lõpuni, ning viimane väljamakse teostati Crowdestate’i investoritele 8.02.2017.

Endover ja Crowdestate soovivad tänada kõiki investoreid, kes sellesse projekti panustasid!
Värskelt väljutud ja läbi müüdud projekti kodulehe leiad SIIT.

Vega kortermaja kogus ühisrahastuse toel kahe päevaga rekordilised 1,5 miljonit eurot

Ühisrahastusplatvorm Crowdestate tegi koostöös Endover Kinnisvaraga Eesti ühisrahastuse ajalugu, kogudes väikeinvestorite kaasabil Lasnamäe uusarendusse VEGA rekordilised 1,5 miljonit eurot ning seda vaid kolme ja poole päevaga. Endise Eesti Mereakadeemia hoone rekonstrueerimisprojekt läheb ajalukku kui Eesti suurim ühekordse ühisrahastusprojektina kogutud summa.

„VEGA projekti võib juba etteruttavalt üliedukaks pidada, sest selle arenduse puhul on kokku langenud mitmed tingimused, mis soodustavad õnnestumist,“ lausus Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Inimestel on palju vaba raha ning seda tahetakse kasvama panna. Kuna pankade hoiuste intressimäärad on isegi inflatsioonist väiksemad, siis nähakse esimese alternatiivina tugevat kinnisvarasektorit, kus kasv ja tootlikus paistavad kõige paremad.“

„Tallinna suurimas linnaosas on uute korterite selge alapakkumine,“ märkis Robert Laud. „Kvaliteetse ja mõistlikult hinnastatud tänapäevase elupinna lisandumisest piirkonda on sealne elanikkond väga suurt huvi üles näidanud – VEGA projekti ligi 300 korteri huviliseks on end registreerinud üle 1000 inimese,“ lisas Laud.

Kolme ja poole päevaga andsid oma panuse 15,33% tootlust lubavasse projekti rekordilised 1036 investorit 26-st riigist. „VEGA arendusprojekt pakub meie investoritele head võimalust investeerida koos professionaalse kinnisvaraarendajaga,“ sõnas Crowdestate’i juht Loit Linnupõld. „Oleme kindlad, et endisest Mereakadeemia majast saab Tallinna üks uhkeim korterelamu.“

„Tänases madalas intressikeskkonnas on atraktiivse tootluse ning mõistliku riskitasemega projektide leidmine üsna keeruline, kuid VEGA arendusprojekti puhul on mõlemad heas tasakaalus,“ rääkis Loit Linnupõld. „Eesti suurimast uusarendusest on ühtlasi saanud ka Eesti suurim ühisrahastatud projekt nii kaasatava kapitali kui ka osalevate investorite arvu poolest.“

VEGA arendusprojekti rahastamine on Crowdestate’i investorite jaoks juba seitsmes koostööprojekt Endover Kinnisvaraga. Eelnevalt rahastatud projektidest on plaanipäraselt lõppenud kaks ning kolmandast projektist väljumine toimub veebruari lõpus.

„Sarnaselt eelnevatele Endoveri projektidele räägivad VEGA kasuks kogenud projektimeeskond, atraktiivne eelisintress, kiiret müüki soodustav hinnastamine ning üle tuhande ostuhuvi registreerinud inimese,“ lisas Linnupõld.

VEGA arenduse faktid:
Aadress: Mustakivi tee 25, Tallinn
Kinnistu suurus: 16 816 m2
Korterite netopind: 16 473 m2
Korterite arv: 297
Planeeritud valmimisaeg: detsember 2017
Projekteerija & arhitekt: Janar Blehner, APEX Arhitektibüroo
Arendaja: Vega Residents OÜ
Hinnatase: 1 340 – 2 200 EUR/m2

Crowdestate’i investeeringu faktid:
Rahaline eesmärk: 1 500 000 €
Investorite arv: 1036
Varaklass: Elukondlik
Investeeringu liik: Arendus
Kapitali tüüp: Tagamata laen
Investeerimisperiood: 30 kuud
Oodatav tulusus: 15,33%
Riskiklass: B2
Lõpptähtaeg: 31.01.2017

Crowdestate on kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab hoolikalt välja valitud analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on üle 20 aasta kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Crowdestate 10. edukas väljumine – Kopli tee 44

sirelimaja-pilt

Kirjeldus: 4 korteriga ridaelamu Peetris, Rae vallas
Arhitekt: RAF Arhitektuuribüroo, Peeter Liivandi, Villu Scheler
Ehitaja: XO Investments, Jaan Heinmets
Rahastajad: Crowdestate investorid, Citadele pank
Müügipartnerid: Kaanon Kinnisvara, Skanton Kinnisvara
Algus: Sügis 2015
Lõpp: Talv 2017
Projekti tootlus 19,63%

Nimetatud projekti raames omandasid Crowdestate’i investorid ehitusõiguse ja vajaliku ehitusprojektiga kinnistu Rae vallas 2015. aasta oktoobris. Sisulise ehitustegevusega alustati novembris 2015 ning valmis oli ridaelamu aasta hiljem oktoobris. Projekti valmimine hilines algselt plaanitud graafikuga võrreldes 3 kuud. Selle tingis suuresti suvine ehitusbuum ning valida oli, kas püsida ehituseelarves või pikendada veidi graafikut. Investorite huvides sai võetud vastu otsus pikendada ehitusgraafikut.
Oodatult leidsid esimesed ostjad ridaelamu äärmised korterid, mille müügituludest sai tasutud ehitusfinantseeringuna kaasatud pangalaenu ning osaliselt ka investeeringu põhiosa. Viimase maja võtmed andsime üle 26. jaanuaril 2017.

Järjekorras 10. edukas väljumine annab kindluse, et Crowdestate on oma tegevustega õigel teel. Kuigi platvormi põhikompetentsiks on investorite ja raha kaasajate turuplatsil kokku viimine, oleme läbi viinud ka mõned projektid, kus ühisrahastusklientidele pakutakse juhtiva investori rolli. Sellisel juhul võtab projekti koordineerimise ja vajalike oskustega tiimi kokkupanemise enda peale Crowdestate. Sarnases rollis on Crowdestate olnud nüüdseks juba väljutud Kesk tee 11 laokompleksi arenduse puhul ning käimasolevatest Tööstuse 16 kortermaja ehitusega.

Kuigi projekti lõppemine toimus 3 kuud planeeritust hiljem, siis investorite seisukohast lõpetasime projekti planeeritud tulususest parema tulemusega – kui algne, prognoositud tulususootus oli 16%, siis tegelikuks kapitali tootluseks kujunes 19,63%. Kõik väljamaksed investoritele on teostatud.

Crowdestate tänab omalt poolt kõiki projektis osalenud investoreid ja soovib uutele koduomanikele palju hubaseid hetki ja turvalist elukeskkonda!