Lugemiseks kuluv aeg: 1 min.
Mistahes tegevusel on mõte vaid juhul, kui sellel on mingi eesmärk. Eesmärgikeskne tegutsemine muudab tegevuse mõõdetavaks, aitab hoida sihti ning võimaldab vajadusel teha muudatusi eesmärgi saavutamiseks vajalikes tegevustes.
Investeerimine ei ole siinkohal erandiks. Üldjuhul on investoril (teadlik või alateadlik) eesmärk, mida oma investeerimistegevusega soovitakse saavutada – selleks võib olla lastele hea hariduse andmine, mõnusa pensionipõlve kindlustamine, ümbermaailmareisiks vajaliku raha kogumine vms. Ka kõige lihtsam “lihtsalt vaba raha investeerimine” eesmärk sisaldab endas ootusi investeerimise tulemustele – olgu siis selleks näiteks inflatsiooni ületava tootluse saavutamine või investeeritud rahasumma kahekordistamine.
Investeerimiseesmärkide seadmiseks on mitmeid viise, üheks võimaluseks on näiteks vastuste leidmine alljärgnevatele küsimustele:
1. Kui suur peaks olema minu investeeringu väärtus investeerimisperioodi lõpuks?
Enamikele eesmärkidele on võimalik külge riputada hinnasilt. Isegi kui me täna ei tea, kui palju maksab mingi asi või eesmärk tulevikus, saame keskmist inflatsioonimäära kasutades välja arvutada selle maksumuse suurusjärgu tulevikus.
2. Kui suur on minu poolt investeeritav algkapital?
Algkapital on üldiselt ühekordne investeering, kuid aja jooksul võib esialgsele investeeringule lisada regulaarselt väiksemaid, oma igakuisest sissetulekust kõrvale pandavaid summasid.
3. Kui pikk on minu investeerimishorisont?
Investeerimishorisondi pikkus määratleb ära suure osa riskitaluvusest ning eesmärgi saavutamiseks sobivates varadest. Kui Sinu eesmärgiks on koguda raha uue auto esimeseks sissemakseks ning investeerimishorisondi pikkuseks on näiteks 18 kuud, siis peaksid Sa tõenäoliselt piirduma väga madala volatiisusega investeeringutega ja kasutama näiteks erinevaid kogumishoiuseid. Kui Sa oled 25 aastane ning eesmärgiks on mõnusa pensionipõlve kindlustamine, siis on sinu investeerimishorisondi pikkuseks vähemalt 40 aastat, mistõttu Sa võid investeerida suuremate tootlusootuste ning riskiga varadesse, näiteks aktsiatesse ning kinnisvarasse.
4. Kas minu olemasolevad investeeringud võimaldavad mul oma eesmärke saavutada?
Erinevate varaklasside ajaloolised tootlused on heaks indikatsiooniks, millele rajada oma realistlikke ootusi. Kindlasti tasub siinkohal arvesse võtta ka ajaloolist inflatsiooni.
5. Kui aktiivset rolli ma saan ja suudan oma investeeringute tegemisel ja jälgimisel võtta?
Osadele investoritele sobib aktiivne investeerimine – sobilike investeerimisobjektide otsimine, nende analüüsimine, investeeringute tegemine ning soetatud investeeringute pidev jälgimine ja võrdlemine alternatiividega. Teistele sobib passivne lähenemine, kus investor ise teeb vaid esialgsed otsused koostööpartneri osas ning usaldab oma raha kasvatamise seejärel spetsialistele. Samuti on võimalik mõlema eelneva lähenemisviisi kombinatsioon.
Investeerimiseesmärkide kirjapanek võtab aega mõned minutid – võta üks leht paberit ja alusta kohe!
