Lugemiseks kuluv aev: 1 min.
Saagem tuttavaks. Olen Märt Meerits ja tööalast kokkupuudet finantsturgudega oman viimased 20 aastat. Alustasin pangas analüütikuna, kauplesin aktsiatega, tegelesin projektide finantseerimisega, klientide rahade juhtimisega ning alles 2010. aastal jõudsin reaalmajanduse juurde, kui mul avanes võimalus “käsi valgeks saada” pesubrände haldavas Silvano Fashion Group’is. Kuigi minu põhiülesanded jalgpalliterminoloogiat kasutades olid seotud värava puhtana hoidmisega, siis selle kõrvalt tekkis reaalne arusaam, kuivõrd keeruline on teenida raha, mida omakorda investeerida. Seega on mul olemas võrdlemisi hea ettekujutus, kuivõrd väärtuslikud on need rahalised vahendid, mille kasutusotstarbe üle otsustate teie, head olemasolevad ja potentsiaalsed ühisrahastajad.
Olen ise leidnud end mõtlemas küsimuse üle, miks on majanduse vereringet käimas hoidev rahavoogude juhtimismudel just selline, millisena me oleme harjunud teda täna nägema. Tahan laenu saada – pöördun panka. Tahan oma vaba raha kusagile paigutada, jälle liigub mõte panga suunas. Kas me mitte ei ole muutunud olukorra ohvriteks ja mugavaks selles, millisena me tajume iseenda valikuvõimalusi oma kohustuste (eluaseme finantseerimine, ettevõtluslaenud, jne) ja jõukuse (kõik mis on meie oma ja mis pikemas perspektiivis võiks meile tekitada passiivse investeerimistulu) juhtimisel. Ma ei alahinda tänaste pankade rolli – investeerimistegevuses näen neis põhiväärtust pankade konservatiivses suhtumises ja investeerimisdistsipliini hoidmises – iga kuu raha pensionifondi või muusse kogumistootesse paigutades. Kuid kui rääkida tegelikust riski-tulu skaala valikuvõimalustest, võimalustest investeerida kogukondlikult kasvõi oma elukeskkonna parendamisse, on valikud selgelt napid. Samas raha hulk, mis targalt paigutades peaks tulu teenima, kasvab ja seisab passiivselt pankade hoiuste bilansireal.
Ma leian, et ühisrahastamine kui selline kokkuvõtteks ei ole midagi täiesti uut, kuigi piisavalt uuenduslik on just võimaluse tekitamine paljudele, vastavalt oma finantsvõimalustele osa saada globaalse rahapakkumise kasvust tingitud kinnisvarahindade mõõdukast kasvust, millele on vastu panna mitte midagi teeniv raha pangakontol.
Ühisrahastusprojektides osalemine on osa protsessist, mis puudutab vastutuse oma finantsilise sõltumatuse eest taasvõtmist iseenda kätesse. Investeerimine nõuab distsipliini, aega, tähelepanelikku valikute kaalumist, ent samas kasvatab teadlikkust sellest, kuidas majanduses asjad reaalselt toimuvad. Crowdestate on üks võimalikest valikutest, kus võrdlemisi madala riskiga varaklassi nagu kinnisvara raha paigutamine otse, ilma tootlust ära söövate riskide hajutamise ja muude tegevuste on alternatiiviks seisvale rahale, fondidele või aktsiainvesteeringutele. Kasutage seda võimalust iseenda harimiseks ja oma tuleviku kindlustamiseks. Nagu alati, algab teekond esimesest sammust. Head ühisrahastamist!
Tere Märt!
Miks oled valinud Crowdestate ning mis on Sinu jaoks see, mis paneb Crowdestate puhul silmad särama? Kas see on kui järgmine töökoht või midagi teistsugust? Mida sooviksid saavutada ühisrahastuses?
Tervist Tauri!
Crowdestate jõudis minu radarile läbi Loit Linnupõllu, kellega töötasin omal ajal koos panganduses ning mul on temast kui professionaalist ja kolleegist olnud alati väga hea arvamus. Minus on peidus ka tehnoloogiahuviline, muuhulgas tehnoloogia vahendusel skaleeritavate ehk kasvatatavate ärimudelite osas. Mis paneb mul Crowdestate puhul silmad särama, on asjalik kooslus toimivast ärimudelist, klientidele (investoritele) väärtust loov investeerimisplatvorm ning selle platvormi ekspordipotentsiaal uutele sihtturgudele. Meie tänane koostöösuhe põhineb partnerlusel, kuigi ennekõike olen hetkel veel õpipoisi staatuses. Minu soov Crowdestate’s on esmajärjekorras jõuda selleni, et kinnisvarapõhine ühisrahastamine (investeerimine) muutuks investorite jaoks arusaadavaks varaklassiks ning kui mõeldakse kinnisvarariskiga ühisinvesteerimisest, siis assotsieeruks see tegevus Crowdestate.eu-ga. Ärilises mõttes näen Crowdestate’i aga lähema paari aasta jooksul vähemalt euroopaülese rahastamisplatvormina, mis ühendaks suuremat hulka investoreid ja investeerimiskõlbulikke kinnisvaraprojekte.