fbpx

Lugemiseks kuluv aeg: 1 min.

Viimasest majanduskriisist on möödas täpselt 10 aastat. Kuigi majanduskriisi algust võib lugeda erinevatest ajahetkedest, siis üheks verstapostiks saab pidada USA suuruselt neljanda investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti septembris 2008. Veel aasta varem olid aktsiaturud kõigi aegade tipus ning pelgalt pool aastat hiljem, märtsis 2009, saavutati aktsiaturgude põhjad. Et ühisrahastus oli 2008. aasta paiku alles levima hakanud ning aktsiaturud on aktiivsed olnud juba üle 100 aasta, siis saame pealkirjas küsitud küsimusele vastust otsima hakata aktsiaturgudelt.

Tänaseks oleme jõudnud 2018. aastasse. Kui USA 500 suurimat ettevõtet jälgiv ETF SPY oli möödunud turu tipuks saavutanud umbes 155 dollarilise hinna ning sellele järgnenud põhi oli 80 dollari kandis, siis tänaseks kaupleb indeks 265 dollaril. Proovime korra ette kujutada, et ostsime aktsiat 2007. aasta tipust 155 dollariga. Milline oleks meie emotsioon, kui näeme aktsiaturu hinda pidevalt langemas? Kas müüme? Mis hinnalt müüme? Kui palju müüme? Võib-olla käiks meil pea ringi, sest pidev hinnalangus võib tekitada äärmist ebameeldivust ja paremal juhul ei vaatakski turul toimuvat. Kui aga sattusime turule 2009. aasta alguses, siis võisime olla hoopis teistsuguses stardipositsioonis: meil puudub turuhinnaga isiklik suhe ning tehingute tegemine võiks käia märksa libedamalt. Ometigi on USAs tegutsevatelt finantsnõustajatelt kuulda, et 2007. aastal olid nende telefonid punased ning igasuguste põnevate ettevõtete kohta uuriti äärmise eufooriaga. 2009. aasta märtsis jäin mulje, et telefonilepingu võib ära lõpetada, sest turuosalised olid hirmul ja tehinguid teha ei julgetud. Usaldus turgude vastu taastus visalt ning selleks hetkeks kui investor börsile jõudis, oli uus börsibuum juba käimas.

Võite mõelda, et miks ühisrahastusportaal kirjutab oma blogis aktsiaturgudest? Tegelikult me ei kirjuta aktsiaturgudest, vaid investeerimispsühholoogiast. Aktsiaturgude käitumine on hea viis investorkäitumise iseloomustamiseks.

Sõltumata valitud investeeringuliigist toimib investori psühholoogia ühesuguselt: headel aegadel ostab ning halbadel aegadel kapituleerub. Tegelikult aga peaks käituma vastupidiselt.

Korraga suure summa investeerimisel tuleb täppi panna kaks korda: esimest korda investeeringut tehes ning teist korda investeeringust väljudes. Kuidas aga võisime teada näiteks jaanuaris 2009, et märtsis tehakse aktsiaturgude põhjad? Või kuidas me täna teame, milline on turgude seis 2019. aasta juunis? Enamus investoreid ei teagi, sest turgude ettenägemine eeldab tugevat turutunnetust ja ka siis on eksimise tõenäosus väga suur. Ometigi on võimalik turgudel olla pikaajaliselt edukas ka siis, kui me ei taba tippe ega põhju, vaid investeerime järjepidevalt.

Järjepideva investeerimise korral on meil võimalik üle olla turude ajastamise vajadusest, sest saame investeeringuid portfelli võtta erinevates majandustsükli faasides ning meie portfell ei sõltu ühe või paari objekti tegelikust käekäigust. Kui 2014-2016. aastatel oli Crowdestate’i põhifookus Eestisisesel kinnisvaraarendamisega seotud omakapitaliprojektidel, siis 2018. aastal on märkimisväärselt kasvanud ettevõtete rahastamise suund. Kinnisvaraprojektide arendamisega seotud riskid on meie hinnangul märkimisväärselt kasvanud ja kuigi sobilike tingimuste kokkulangemisel on kinnisvaraarendus igas majandustsükli etapis kasumlik, siis sellistele projektidele juurdepääs on keerulisem kui paar aastat tagasi. Samas on huvitavaid võimalusi pakkunud äride rahastamine, kus oleme turule toonud mitmeid projekte. Suur osa neist on tänaseks korduvad või etapiviisilised, seega on ühisrahastus tõestanud, et suudab olla partneriks ka suurema rahavajadusega projektidele.

Läbi aja on Crowdestate’i suutnud tooteportfelli mitmekesistada ning korraga suure summa investeerides oleks investori portfellis olnud ühesuguse riskiprofiiliga objektid. Säärase riski hajutamiseks on mõistlik investeerida pidevalt, sest isegi kui majandus tervikuna peaks langusesse minema, võib turg pakkuda ootamatuid võimalusi, mille realiseerimine võib osutuda väga tulusaks.

Ära enam oota vaid alusta Crowdestate’s investeerimist 100 euroga SIIN.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.